Merkel esitas rutiinse eesistuja kõne, mis kordub iga kuue kuu tagant ja ometigi oli see kõne eriline – Merkel kõneles esimest korda väljaspool Saksamaad pärast koroonakriisi algust ning viimast korda europarlamendi ees EL eesistujana.
Mulle meeldis väga, et Merkel alustas põhiõiguste ja -vabadustega, mitte majanduse ja rahaga. Sellega ütles ta väga selgelt, et inimõigused ja õigusriigi põhimõtted on ja jäävad Saksa eesistumise prioriteetideks.
Sümpaatne oli tugev ühtsuse ja solidaarsuse ning inimeste turvatunde taastamise rõhutamine. Kui lisada keskkonnateemad ja digimaksud, siis raske on minna veel sotsiaaldemokraatlikumaks.
Meeldis ka see, et kuigi Merkel ei nimetanud esimesena kriisist taastumise paketti ja 2021-2027 eelarvet, tegi ta oma seisukoha väga arusaadavaks. Euroopa Komisjoni ettepanek põhineb Saksa-Prantsuse ettepanekul (loe: suured on rääkinud), liikmesriigid ja europarlament võivad ju ettepanekut peenhäälestada, aga kokkulepe tuleb saavutada enne suvepuhkust.