Türgi on ja jääb oluliseks EL partneriks ja NATO liitlaseks. Seda murettekitavam on fakt, et ELi ja Türgi suhted on madalseisus.
Probleemid ei ole tekkinud üleöö. Türgi EList kaugenemise üks põhjus on pettumus. Kui Türgi soovis liituda (pidas liitumisläbirääkimisi), vastas EL venitamisega.
Samas ei õigusta see Türgi viimaste aastate samme, alustades siseriiklikest ebademokraatlikest arengutest ning lõpetades rahvusvahelise õiguse rikkumistega, millele on järgnenud oluline pingete kasv regioonis: Varósias Küprosel, Ida-Vahemerel, Liibüas, Süürias. Taunimist väärib Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuete eiramine ja lahkumine Istanbuli konventsioonist. Seda nimekirja võib jätkata.
Ootuspäraselt olid Euroopa Parlamendi Türgi arutelu ja resolutsioon väga kriitilised, kuid samas ausad ja tulevikku vaatavad. EL peab hoidma õiget tasakaalu suhtlemisel Türgiga – olema kriitiline seal, kus peab, ja tegema koostööd seal, kus saab. Mõlema poole huvides peaks olema taastada usalduslikud ja koostööd väärtustavad suhted.
Paraku on võti Ankaras. Loodan väga, et Türgi leiab selle üles ja kasutab seda. Sest Türgi on ja jääb ELile oluliseks riigiks.
Arvamus avaldatud: https://maailm.postimees.ee/7252223/kuidas-saaks-el-hoida-turgit-koostoovalmina