Venemaa hübriid-, info- ja küberrünnakud ei ole midagi uut. Venemaa on neid aastakümneid kasutanud oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning Ukraina on aastaid olnud Venemaa küberrünnakutekatsepolügoniks.
On igati tervitatav, et Euroopa Liitreageeris juba enne 24.02 agressiooni ning lähetas Ukrainasse Küberkiirreageerimise Rühma (Cyber Rapid ResponseTeam). Ukraina abistamist tuleb jätkata, (sealhulgas sanktsioonide laiendamisega toodetele ja tehnoloogiatele, mida saab kasutada Ukraina vastu).
Samas ei tohi unustada Euroopa Liidu enda ja liikmesriikide kübervõimekust ja küberkaitset. Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) ja Euroopa Liidu Strateegiline Kompass (EU StrategicCompass) tunnistavad puudusi nendes valdkondades.
Selles kontekstis tahaksin rõhutada kolme punkti.
Esiteks – küberjulgeolek peab saama poliitiliseks prioriteediks, koos selleks vajalike rahaliste ja inimressurssidega.
Teiseks – tuleb parandada infovahetust ja koostööd NATO-ga (ja teiste samameelsete riikidega).
Kolmandaks – Venemaa rünnakud ei tohi jääda vastuseta. On oluline neile reageerida, alustades rünnakute avalikustamisest ja omistamisest ning lõpetades ühiste vastumeetmetega.
Tänan.