Olen pikalt jälginud platvormitöötajate määruse ettevalmistamist ja vastuvõtmist ning tahaksin lisada paar kommentaari:
1. Milline on tänane olukord platvormitöötajatega?
Täna on Euroopa Liidus ligi 500 digiplatvormi, mis annavad inimestele tööd. 2022. aastal oli Euroopa Liidus 28 miljonit platvormitöötajat ning ennustatakse, et 2025. aastaks suureneb see number 43 miljonini. Need on inimesed, kes tänaste reeglite järgi on suures osas FIE-d/iseendale tööandjad, kuigi tööülesannetelt on nad pigem lepingulised töötajad. Eksperdid hindavad, et 5,5 miljonit FIE-t/töötajat on täna valesti klassifitseeritud ja peaksid olema võrdsustatud töölepingu alusel töötajatega. See omakorda tähendab, et väga tihti on nad tööõigusliku ja sotsiaalse/tervise kaitseta.
2. Miks on oluline, et määrus vastu võeti, isegi kui mõned punktid ei ole sõnastatud parimal moel?
Sest esmakordselt reguleeritakse platvormitöötajate staatus ja õigused. Tänast tulemust ei olnud lihtne saavutada, sest digiplatvormite vastuseis ja lobistamine olid väga tugevad. Möönan, et endiselt võib olla juriidilisi küsitavusi, aga selle saab lahendada liikmesriigi/Eesti tasandil.
Oluline on, et esimene samm on tehtud ja platvormitöötajad saavad elementaarse kaitse ning garantiid. Tähtis on ka ajastamine. Kahjuks võib eeldada, et järgmine EP koosseis saab olema sotsiaalsete õiguste ja garantiide poolest praegusest konservatiivsem/parempoolsem ja suure tõenäosusega taolist direktiivi ei oleks õnnestunud vastu võtta.
3. Kaja Kallase “ründamine”.
Jään selles osas eriarvamusele. Kui te vaatate EP S&D fraktsiooni postitust, siis see on selge üleskutse (mitte rünnak) võtta lõpuks vastu otsus, mis kaitseb platvormitöötajaid. Ma ei tea, kuidas see postitus tekkis ja minuga sellest postitusest ei räägitud, aga võib arvata, et üheks postituse põhjuseks oli ka Eesti-poolne laussegadus määruse menetlemisel ja vastuvõtmisel. Minister Riisalo rääkis ühte, valitsuse kehtivad seisukohad teist, Eesti hääletas nõukogus vastuoluliselt, ELAK-is korraldas komisjoni esinaine Pakosta täiesti arusaamatu arutelu, et mitte öelda kaose (kohalviibijate sõnul). Samas tiksus aeg halastamatult, on ju teada, et nii EP kui Komisjoni mandaat on lõppemas. Ja kõige selle taustal oli peaminister lihtsalt vait. On loogiline, et peaministrilt, kes on väga sirgjooneline ja otsustav Ukraina kaitsmisel oodatakse samasugust otsustavust oma inimeste kaitsmisel, eriti, kui tegemist on digiteemadega. Seejuures oli peaminister minu teada direktiivi poolt.
Lõpetuseks – hea, et direktiiv sellisena vastu võeti ja loodan, et seda hakatakse ka rakendama. Järgmisena vajavad reguleerimist kaugtöö ja õigus olla mittekättesaadav.
Tekst avaldatud Ärilehes: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120278285/marina-kaljurand-platvormitootajad-saavad-lopuks-elementaarsed-oigused