Lääne reaktsioon Putini äsjasele “valimisvõidule” on olnud erinev varasematest, vähemalt seni. 2012 ja 2018 õnnitlesid USA presidendid – vastavalt Obama ja Trump – Putinit valimisvõidu puhul ja ei maininud valimiste küsitavust. Oma õnnitlused saatis 2018. aastal ka Saksamaa kantsler Merkel, kusjuures ka tema ei kritiseerinud valimiste läbiviimist. Kuigi nii 2012 kui ka 2018 (ja varemgi) oli selge, et valimised Venemaal ei ole vabad ja demokraatlikud ning Putin kõrvaldas valimistelt kõik tõsiseltvõetavad konkurendid, nende hulgas ka Aleksei Navalnõi.
2024 presidendivalimised Venemaal toimusid muutunud olukorras – Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja see muudab Lääne reaktsiooni valimistele. Kuni täiemahulise sõja alguseni oli Läänel küll piinlik, aga siiski võimalik, pigitada silm kinni presidendivalimiste läbiviimise kohta Venemaal. Nüüd enam ei ole.
Tänaseks on Putin langenud samasse kategooriasse, kus teda ootab ees Valgevene diktaator Lukašenka, aga ka äsja kiirkorras Aserbaidžaani presidendiks valitud (loetud: pandud) Alijev. Praeguseni on Putinit õnnitlenud “valimisvõidu” puhul India, Hiina, mõnede Aafrika riikide riigipead. Õnnitlejate seas ei ole Euroopa juhte. Välispoliitika kõrge esindaja Borrell on kogu EL nimel valimised hukka mõistnud, sealhulgas ka nn valimiste toimumise Venemaa poolt okupeeritud aladel Ukrainas. Veelgi enam – EL valmistab ette järjekordset sanktsioonide paketti. Ungari on seni vait. Samuti ka Valge Maja.
Putini ametisse vannutamise tseremoonia saab olem märgiline – kes sinna kohale lähevad. Juulis võtab EL eesistumise üle Ungari ja oleks väga näotu näha Putini paadunud toetajat Orbanit Putinit õnnitlemas, või veelgi hullem – Kremlis tseremoonial. See saab omamoodi testiks sellele, mida oodata Orbanilt sügisel Ungari eesistumise ajal Euroopa Liidus.
Tekst avaldatud Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/03/19/marina-kaljurand-oleks-naotu-lugu-kui-orbin-lahekski-kremli