EP SDE delegatsioon oli 2019-2024 kaheliikmeline: Marina Kaljurand ja Sven Mikser.
Euroopa Parlamendi ja SDE delegatsiooni tööd mõjutasid kogu 2019-2024 mandaadi ajal erinevad kriisid. Seitse kuud pärast EP mandaadi algust puhkes COVID pandeemia, mis katkestas EP töö täielikult mitmeks kuuks ja osaliselt 1,5 aastaks. EP töö jätkus hübriidvormis, mis ei ole parlamendi tavapärane töövorm ja oli takistuseks tavapärasele komisjonide, fraktsiooni ja plenaaristungite tööle. Kaheks aastaks peatati ka külalisgruppide vastuvõtmine.
COVID pandeemia tõi välja teemad, millega seni ei oldud piisavalt tegeletud, alustades digiteemade- ja küberturvalisusega ja lõpetades Euroopa Liidu hakkamasaamisega tervishoiu valdkonnas. Pandeemia näitas väga selgelt, kui palju sõltus Euroopa Liit kolmandatest riikidest nii kaitsevahendite kui ka ravimite ja vaktsiinide hankimisest. Euroopa Liidu strateegiline autonoomia sai uue tähenduse ehk laienes sisuliselt kõigile Euroopa Liidu valdkondadele. Pandeemiale järgnesid energiakriis ja Venemaa agressioon Ukraina vastu. Viimased paljastas järjekordsed Euroopa Liidu nõrkused: sõltuvuse Vene energiakandjatest ja puuduliku panustamise kaitsetööstusesse ning kaitsesse laiemalt.
Sõda Ukrainas on läbinud horisontaalselt peaaegu kõiki Euroopa Liidu ja EP tegevusi. EP oli üks esimesi Euroopa Liidu institutsioone, kes saatis oma delegatsiooni aprillis 2022 Kiievisse. Toetus Ukrainale on EP-s laiapõhjaline, vaid üksikud parem- ja vasakäärmuslased kiidavad heaks Kremli poolt alustatud sõda. EP on olnud Euroopa Liidu eestkõnelejaks paljudel Ukraina sõjaga seotud teemadel, kaasa arvatud Ukraina toetamisel ja sanktsioonide kehtestamisel Venemaa vastu. EP S&D grupis loodi ja tegutseb praeguseni Ukraina toetusgrupp, mis kohtub regulaarselt ja aitab kujundada S&D fraktsiooni seisukohti Ukraina ja Venemaa suhtes. S&D fraktsiooni toel, tihti ka juhtimisel, on võetud vastu mitmeid resolutsioone, milles avaldatakse toetust Ukrainale ja mõistetakse hukka Venemaa käitumine, sealhulgas tunnistati EP poolt Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. EP toetas väga tugevalt kandidaatriigi staatuse andmist Ukrainale ja liitumisläbirääkimist alustamist Euroopa Liiduga. Marina Kaljurand ja Sven Mikser kuuluvad mõlemad S&D Ukraina toetusgruppi, on oluliselt mõjutanud S&D seisukohti ning on esinenud mitmete sõnavõttudega EP plenaaristungil. Marina Kaljurand külastas 2022 EP delegatsiooni koosseisus Kiievit, Irpinit ja Butšat, et avaldada toetust Ukrainale ja Ukraina parlamendile.
Kriisid mõjutasid kõige otsesemalt Euroopa Liidu ja EP päevakorda – nii päevakorral olnud teemade sisulist kui ka rahalist poolt. Täiendavaid rahalisi vahendeid oli (ja on) vaja pandeemiast ja energiakriisiist väljatulekuks ning loomulikult Ukraina toetamiseks. EP arutas ja võttis vastu mitmeid digi- ja rohepöördega seotud õigusakte. Digiteemalistest õigusaktidest olid olulisimad digitaalne ID, digiteenused, digiturg, andmevahetus kolmandate riikidega, tehisaru, netiterrorism, küberturvalisus. Järgmise mandaadi ajal ootab ees nimetatute rakendamine. Sotsiaaldemokraatide jaoks oli (ja on) ülioluline andmekaitse, põhivabaduste kaitsmine, aga ka tehisaru inimesekesksus ning digipöörde sotsiaalne mõõde.
Rohepöörde puhul on väga selgelt näha, et muutunud olukord on kõige vahetumalt mõjutanud rohepöörde ambitsioonikust, mida Komisjoni president Ursula von der Leyen 2019. aastal rohepööret tutvustades rõhutas. Lisaks kriisidest tingitud muutnud olukorrale on probleemiks nii rohepöörde rahastamine kui ka selle selgitamine inimestele: rohepöördel ei ole laia toetust inimeste seas, pigem vastupidi – tihti nähakse seda vastandumisena põllumajandusele, tööstusele ja metsandusele.
S&D fraktsiooni eestvedamisel võeti küll vastu mõned sotsiaalpoliitilised otsused, k.a. energiavaesuse vähendamine ja toetusmeetmed kõige vähem kindlustatud elanikkonna gruppidele, täiendavad fondid rohepöördega seotud kulude katmiseks, aga meeles tuleb pidada seda, et EL ega EP ei jaga toetusi liikmesriikides, seda teevad valitsused vastavalt nende prioriteetidele.
EP päevakorras oli jätkuvalt õigusriigi põhimõtte järgmine/mittejärgimine Euroopa Liidus. Suurimaks probleemiks oli Ungari, millele väljamakstavad EL toetused osaliselt külmutati ning mis omakorda pidurdas Ukrainaga seotud otsuseid. Ungari käitumine tõstatas väga teravalt küsimuse vetoõiguse kohta olulistes välispoliitilistes küsimustes (sanktsioonid, inimõiguste rikkumised jne). SDE delegatsioon toetab nendes küsimustes üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele. Reformimist vajavad ka teised Euroopa Liidu ja EP tegevust puudutavad põhimõtted ja otsused. Arvestada tuleb nii Euroopa Liidu parema hakkamasaamisega kui ka võimaliku laienemisega. Euroopa Liidu ja EP reformimist arutas Euroopa tulevikukonverents, milles osalesid lisaks EP-le ka liikmeriikide kodanikud ning mille ettepanekud saavad tulevaste artelude üheks allikaks.
EP ja EP SDE delegatsioon valmistuvad järgmisteks EP valimisteks, mis toimuvad 09.06.2024. EP lõpetab oma sisulise tegevuse plenaaristungiga aprilli lõpus ja järgneb valimiskampaania liikmesriikides.
MARINA KALJURAND
Marina Kaljurand oli kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjoni liige ning oli mitmetes digiteemalistes raportites S&D fraktsiooni läbirääkijaks (veebiterrorism, digitaalne ID, digiteenuste ühisturg, digiandmete turg, digiandmete vahetamine kolmandate riikidega, eelkõige USA ja Suurbritanniaga, piiriülese justiitskoostöö digitaliseerimine, lennureisijate informatsiooni vahetamine). LIBE komisjon oli EP juhtiv komisjon EL uue migratsioonipaketi vastuvõtmisel, mis koosneb viiest õigusaktist ning sätestab kõik migratsiooniga seonduva, alustades EL välispiiride kaitsest ning lõpetades põgenike taotluste efektiivsema/kiirema menetlemisega. LIBE on juhtivkomisjon õigusriigi olukorra hindamisel Euroopa Liidus.
Kaljurand oli tööstuse ja energeetikakomisjoni (ITRE) asendusliige, kuid tulenevalt kattuvatest komisjoni istungite aegadest ning S&D koordinaatori otsusest mitte anda olulisi aruandeid asendusliikmetele, jäi tegevus selles komisjonis pigem passiivseks ehk Kaljurand jälgis komisjoni tööd/otsuseid/hääletusi, osales S&D grupi koordinatsioonikohtumistel ning osales vajadusel komisjoni aruteludes.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) asendusliikmena osales Kaljurand mitmete oluliste õigusaktide ettevalmistamises ja vastuvõtmises, sealhulgas Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine, naistevastase vägivalla vastu võitlemise direktiivi vastuvõtmine, naiste kaasamisest ettevõtete juhtimisse direktiivi vastuvõtmine. Kaljurand esines nii EP-s kui ka Eestis võrdõiguslikkuse ning naistevastase (küber)vägivalla teemadel.
Kaljuranna töö EP-s ei piirdunud ainult tööga komisjonides, kus ta oli liige või asendusliige. Tänu S&D fraktsioonile ja koostööle Eesti Alalise Esindusega EL juures oli Kaljurand informeeritud ka teistest olulistest teemadest, mis puudutasid Eestit, näiteks põllumajandus, sotsiaalvaldkond, toiduainetetööstus, sotsiaalvaldkond, maanteetransport.
Kaljurand oli EP Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni (Delegation for South Caucasus) juht, mis tähendas suhtlemist Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani parlamentidega ning EP seisukohtade kujundamist nimetatud riikide suhtes. Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni juhina valmistas Kaljurand ette ja võttis vastu delegatsiooni seisukohti ja avaldusi (kättesaadavad EP DSCA kodulehel, https://www.europarl.europa.eu/delegations/en/dsca). Olulisimateks teemadeks olid Gruusia eurointegratsioon ja Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamine; sõda Mägi-Karabahhis ja sellele järgnenud humanitaarolukord, k.a. Armeenia sõjapõgenike lahkumine Mägi-Karabahhist; Aserbaidžaani sisepoliitiline olukord ja inimõiguste rikkumised; Armeenia eurointegratsioon.
Kaljurand on S&D fraktsiooni koordinaator EURONEST-is: EP delegatsioonis suhtlemisel Idapartnerlusriikide parlamentidega. See tähendab S&D fraktsiooni tegevuse koordineerimist, kaasa arvatud raportite, seisukohtade, avalduste, kohumiste ettevalmistamist.
Kaljurand oli mitme EP toetusgrupi liige, neist olulisemad on LGBTI+ toetusgrupp, põlvkondade vahelise solidaarsuse toetusgrupp ja loomakaitse toetusgrupp (Eurogroup for Animals). Kaljurand võõrustas mais 2023 Eesti Puuetega Koja 17-liikmelist delegatsiooni, kes osalesid viiendal Puuetega Inimeste Euroopa Parlamendi istungil.
Kaljurand on võtnud sõna plenaaristungite debattides üle 30 korra. Kaljurand pidas (ja peab) väga oluliseks EP ja oma tegevuse tutvustamist Eestis. Kaljurand esines regulaarselt Tartu Ülikooli Skytte Instituudis, käis paarikümnes gümnaasiumis ja põhikoolis, kus tutvustas EP tööd. Kaljurand kasutas aktiivselt oma sotsiaalmeedia kanaleid (FB, twitter, instagramm) ja tegi videoülevaateid oma tööst EP-s. Detsembris 2020 alustas Kaljurand videoaruteludega teemadel, mis olid/on päevakajalised EL-is/EP-s ja mis mõjutavad Eesti inimesi. Kokku on toimud üle kahekümne videoarutelu, millesse on olnud kaasatud paarkümmend eksperti ja mida on keskmiselt jälginud 20 000 – 50 000 vaatajat (koos järelvaatamisega). Videoarutelusid on kandnud üle DELFI, Postimees, Aripäev, Õhtuleht. Arutelusid toetab rahaliselt S&D fraktsioon.