President Obama otsus rakendada meetmeid Venemaa vastu vastuseks Venemaa kübersekkumistele on märkimisväärne mitmel põhjusel. Nimetan mõned.
- See on esmakordne, kui üks riik süüdistab teist riiki küberünnakutes ning kasutab teise riigi poolt korraldatud/toetatud/tellitud/finantseeritud küberrünnakute vastu reaalseid, avalikke ja laiaulatuslikke vastumeetmeid. (Jah, Eesti tegi 2007 sama, kuid tolleaegsete ja tänaste rünnakute ja vastumeetmete mastaabid on erinevad). USA vastumeetmeid oli oodata, sest juba enne presidendivalimisi süüdistas USA väga konkreetselt Venemaad Clintoni kampaaniameeskonna e-kirjade häkkimises ja avalikustamises eesmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi. Seda, et venelastega on räägitud nii formaaselt kui ka informaalselt, kinnitas president Obama ka oma tänases avalduses.
- IT eksperdid ütlevad, et reeglina ei ole raske tuvastada küberrünnaku toimepanijat. Raskem on süüdistuse poliitiline külg – kas ja mismoodi mõjutab süüdlase nimetamine riikidevahelisi suhteid; kui süüdlast nimetada, siis peavad järgnema ka vastumeetmed; millised vastumeetmed oleksid proportsionaalsed jne. Antud juhul otsustas USA astuda poliitilise sammu: nimetas süüdlase, avalikustas (osa) vastumeetmetest ning jättis endale õiguse rakendada täiendavaid vastumeetmeid.
- Vastumeetmete otsustamisel pidi president Obama arvestama sellega, et need oleksid võimalikult mõjuvad ja neid saaks rakendada võimalikult kiiresti. On ju 20.01.2017 ametisse astuv president Trump öelnud, et kavatseb vaadata üle suhted Venemaaga ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Samuti on Trump öelnud, et ei usu Venemaa küberünnakutesse. Seega ei saanud vastumeetmetena kõne alla tulla majandussanktsioonid, mille rakendamine oleks võtnud aega. Diplomaatide väljasaatmine toimub 72 tunni jooksul, isikute kandmine nn musta nimekirja ning tegevuse lõpetamine kahel kinnistul (Maryland`is, NYC`is) on samuti kiiresti tehtav. Isegi kui ametise astuv president Trump peaks need meetmed üle vaatama/tagasi pöörama, on 35 vene diplomaati selleks ajaks riigist välja saadetud ning rünnakute tehniline informatsioon avalikustatud. (Kui veelkord meenutada 2007 küberrünnakuid, siis kõige tõhusamaks vastumeetmeks oli tookord rünnakute organisaatorite lisamine nn musta nimekirja, mis keelas reisimise mitte ainult Eestis, vaid kogu Schengeni territooriumil).
- Venemaa vastumeetmed. Venemaa kasutab neid kindlasti, sest muidu tunnistaks Venemaa oma süüd ja seda Venemaa kindlasti ei tee. Praeguseks on president Putin öelnud, et USA diplomaate välja ei saadeta. Esimese vastumeetmena anti Kremlist korraldus sulgeda Moskva rahvusvaheline kooli, kus lisaks ameriklastele õpivad ka paljude teiste riikide diplomaatide lapsed. Selline meede on eriti kohatu ja kahetsusväärne, sest riikidevahelisse arveteõiendamisesse tõmmatakse koolilapsed. NB! Eelnev punkt oli kirjutatud 30.12.2016 hommikul.
Täiendus: Juhul kui CNNi uudis rahvusvahelise kooli sulgemise kohta Moskvas osutub valeks, on mul hea meel, et riikidevahelised arveteklaarimised ei mõjuta koolilapsi. Loodan, et selgus selles osas kas kool suletakse või ei, saabub võimalikult ruttu. NB! Täiendus lisatud 30.12.2016 õhtupoolikul.
- Venemaa vastumeetmed. Arvasin eelmisel nädalal, et Venemaa kasutab neid (vastumeetmeid) kindlasti, sest muidu tunnistaks Venemaa oma süüd ja seda Venemaa kindlasti ei tee. Meediast käis isegi läbi uudis selle kohta, et Kreml andis korralduse sulgeda Moskva rahvusvahelise kooli. See osutus valeuudiseks. Veelgi enam – Venemaa ei ole tänaseni (nädal pärast USA teadet) nimetanud ega võtnud tarvitusele ühtegi vastumeedet. Venemaa on küll jätkuvalt süüdistusi tagasi läkanud ning president Putin on lubanud oodata ära president Trumpi otsused/tegevuse. Seega näitab Venemaa selgelt oma üleolekut lahkuva president Obama suhtes – Venemaa ei pea isegi vajalikuks reageerida vastumeetmetega president Obama otsusele ning paneb lootused/ootused ametisse astuvale president Trumpile. Kas ja mida Venemaa antud asjas edasi teeb hakkabki sõltuma president Trumpist. NB! Eelnev punkt kirjutatud lisandusena 05.01.2017.