Lugupeetud konverentsist osavõtjad,
Kõigepealt tahaksin ma tänada konverentsi korraldajaid mulle antud võimaluse eest teie poole video vahendusel pöörduda.
Mulle öeldi, et konverentsi alguses näidati videot 2007. aasta sündmustest ja Moskvas toimunud pressikonverentsist. See pressikonverents oli minu jaoks esimene kord, kui rääkisin Eesti vastu suunatud küberrünnakutest. Ma ei teadnud, mis on D-DOS rünnakud ja mis on CERT, nagu ma arvan, ei teadnud peaaegu keegi väljaspool kitsast IT ekspertide ringi.
10 aasta jooksul on väga palju muutunud. Küberrünnakud on muutunud uueks normaalsuseks, küberjulgeolek on saanud lahutamatuks osaks välis-, julgeoleku ja kaitsepoliitikast.
Eesti on saanud oma õppetunnid ja teinud oma järeldused, alustades üleriigilisest lähenemisest küberjulgeolekule, millesse kaasatakse lisaks valitsusasutustele ka erasektor, eksperdid, tsiviilühiskond ning lõpetades arusaamisega, et küberruumi stabiilsuseks on vajalik rahvusvaheline koostöö.
Täna on Eesti rahvusvahelises küberkoostöös aktiivne, arvestatav ja usaldusväärne partner. Ütlen seda täie kindluse ja vastutustundega. Sest olen seda näinud ja kogenud, sest seda ütlevad meie liitlased ja partnerid ning sest me ise teame seda. Küberjulgeolek on teema, millesse panustama kõigis peamistes trahvusvahelistest organisatsioonides ja formaatides.
Küberteemad on jäänud mind saatma alates 2007. aastast. Mul on olnud võimalus esindada Eestit erinevates organisatsioonides ja erinevatel kohtumistel. Mul on olnud au esindada Eestit ÜRO küberjulgeoleku töögrupis, mille järjekordne aruanne peaks valmima suvel ja mille eesmärgiks on kehtestada vastustundliku riigi käitumisnormid. Ja mul on väga hea meel, et käesoleva aasta märtsis kututi mind juhtima Rahvusvahelist Küberstabiilsuse Komisjoni. Küberjulgeolek on saanud lahutamatuks osaks minu elust, nagu ma usun ka väga paljudel meie seast.
Igatahes ma väidan, et täna teavad kõik Eesti diplomaadid, või vähemalt suurem osa neist, mis on D-DOS rünnakud, milleks on vaja Euroopa Liidu kübertööriistakasti, mis on Tallinn Manual 2.0 ning kus asub NATO küberkaitsekeskus.
Ma väga loodan, et me ei jää puhkama loorberitele, vaid vastupidi – panustame veelgi rohkem oma riigi, aga ka rahvusvahelisse küberjugeolekusse. Ma soovin, et riigisisene küberkoostöö oleks veelgi parem, sest me ei saa endale lubada asjatut ressursside raiskamist ega mõtetut dubleerimist.
Tänan tähelepanu eest ja soovin meile kõigile edu küberjulgeoleku edendamisel ja tagamisel.
Kõne esitatud 26.04 “Küberturvalisuse olevik ja tulevik” konverentsil