31.12.2017 lõppes minu töösuhe välisministeeriumiga. Lubasin nõustada välisministeeriumi rahvusvahelise küberjulgeoleku osas kuni EL eesistumise lõpuni ja tegin seda. Lahkumine välisministeeriumist oli natuke kurb, oli ju välisministeerium minu eluks, tööks ja armastuseks üle 27 aasta. Samas oli lahkumine ühe eluetapi loogiline lõpp. Viimase aasta jooksul olin välisministeeriumiga seotud ainult osaliselt (osalise ajaga ja tähtajalise töölepinguga), sest juhtisin ka rahvusvahelist küberjulgeoleku komisjoni.
Minu jaoks jääb välisministeerium alati eriliseks, nagu ka kolleegid, kellega koos töötasin. Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et mul oli võimalus olla osa Eesti välisteenistusest. Kes teab, võib-olla meie teed ristuvad ka tulevikus. 
Nüüd ootavad ees uued väljakutsed, millest peamiseks on rahvusvahelise küberkomisjoni juhtimine. Lisaks jätkan praktilise diplomaatia loengutega nii Eestis kui ka välismaal. Samuti jätkan tegevust Madeleine Albrighti endiste välisministrite klubis.
Eelmise aasta juunis astusin Naiskodukaitsesse ja olen praeguseks läbinud 2 õppemoodulit – esmaabi ja toitlustamine. Ees ootab veel 2 moodulit – sõduriõpe ja organisatsiooni õpe, siis olen baaskursused läbinud ja saanud esmase ettevalmistuse. Plaanin osaleda mais õppusel Siil. Igatahes registreerusin ma Siilile naiskodukaitsjana ja loodan, et saan mingil moel kasulik olla. Nii et tegevust on küllaga ja pean tunnistama, et veendun järjest enam, et on olemas elu väljaspool välisministeeriumi ja see elu on väga huvitav
Minult küsitakse järjest sagedamini, kas ma astun mõnda erakonda ja hakkan tegelema poliitikaga. Minu lühike (kuid väga intensiivne) kokkupuude poliitikaga õpetas mulle selgeks kaks asja – mitte spekuleerida ja mitte välistada. Täna ei ole ma ühegi erakonna liige ja täna ei ole ühegi erakonnaga liitumine ka päevakorras. Saan aru, et kui ma soovin (ja mind soovitakse) poliitikasse, siis pean sügiseks midagi otsustama, sest 2019 on valimiste aasta. Kui aeg on käes, siis ma kindlasti ka otsustan.
Seni pühendun oma praegustele tegevustele ja püüan neid teha võimalikult hästi.
Üks on kindel. Kus iganes ma edaspidi ka ei oleks ja millega iganes ma edaspidi ka ei tegeleks on Eesti riik ja rahvas osa minust ning mina osa Eesti riigist ja rahvast. Kavatsen ka edaspidi tutvustada ja “esindada” väärikalt oma riiki ning rääkida kaasa teemadel, mis on mulle olulised ja südamelähedased; naised, noored, integratsioon, välispoliitika, küberjulgeolek.