Ja COVID saigi mu kätte. Ma olen saanud täisvaktsineerimise, aga reisin iga nädal ja minu jaoks oli see aja küsimus, millal viiruse külge saan. Olen püüdnud täita kõiki reegelid, mis Brüsselis olid enamuse ajast rangemad kui Eestis – kandsin maski, pesin käsi, desinfitseerisin ja vältisin kogunemisi siseruumides. Ja ikkagi… Ma arvan, et ma olin moraalset nakatumiseks valmis ja mind lohutas see, et isegi kui vaktsineeritud haigestuvad, põevad nad reeglina kergemalt ja satuvad haiglasse harva.
Minuga nii läkski. Vaktsiin päästis mu hullemast. Olin 10 päeva oma magamistoas “vangis” (isolatsioonis), mulle toodi uks taha süüa ja viidi mustad nõud ära. Kaisa, aitäh!!!!! Pean tunnistama, et kui alguses tundus 10 päeva isolatsiooni kohutavalt pikana, siis tegelikult läks aeg ruttu. Esimese nädala maadlesin gripi-laadsete sümptomitega ega tahtnudki kellegagi rääkida. Siis hakkasin juba meile ja raamatut lugema. Ma tean, et mul oli luksus põdeda parimas voodis ja parima hoolitsusega. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks läinud, kui mul oleksid väikesed lapsed, kelle eest hoolitseda, kooli saata, süüs teha. Mulle tundus see lihtsalt võimatuna.
Samuti olen õnnelik, et ei nakatanud kedagi oma kodustest. Tegin kiirtesti lennujaamas. See näitas nakatumist. Tegin teise testi veel – ka see näitas nakatumist. Seepeale tegin PCR testi ja järgmisel hommikul sain “positiivse” testitulemuse. Lennujaamast läksin otse magamistuppa ja kellegagi kodustest kokku ei puutunud. Olen lugenud, et kiirtestid võivad “valetada”. Minul näitasid testid õiget tulemust ja tänu sellele läksin kohe isolatsiooni, mitte ei oodanud järgmise hommikuni, kui tuli PCR tulemus. Ma ei taha isegi mõelda, mis oleks saanud, kui oleksin saabudes kõik kodused läbi kallistanud ja koos telekat vaadanud. Seda enam, et kodus olid kõik meie neli põlvkonda. Nii et mina julgen soovitada kiirtesti enne sugulastega kokku saamist või (vana)vanemate külastamist Jõulupühade ajal. Jah, tuleb arvestada, et testid võivad eksida, aga usun, et enamuses näitavad nad ikka õigeid tulemusi.
Mul vedas, et nakatasin ainult 2 kolleegi, kusjuuures nad mõlemad põdesid haigust väga kergelt. Mul vedas ka sellega, et teadsin lennukis minu lähedal istunud inimesi ja sain ka neid hoiatada. Minu teada keegi ei haigestunud.
Nüüd on haigusest möödas peaaegu kuu. Enesetunne on hea, kuigi vahel on nõrkus. Aga see on köömes selle kõrval, millised tüsistused oleks võinud olla.
Nii et – olge terved! Vaktsineerige! Usaldage arste ja teadlasi ning ärge uskuge udujutte!