Mägi-Karabahhia konflikt ulatub Nõukogude Liidu aega, kui Mägi-Karabahhis elasid (ja elavad siiani) valdavas enamuses armeenlased ja see kuulus autonoomse oblastina Aserbaidžaani NSV koosseisu. Selline olukord ei rahuldanud armeenlasi ning 1992. aastal alanud sõjas vallutas Armeenia Mägi-Karabahhi ja sellega piirnevad territooriumid. Paarkümmend aastat püüti olukorda lahendada rahvusvaheliselt – nii OSCE-s kui ka ÜRO-s, kaasa arvatud võeti vastu mitmeid ÜRO Resolutsioone. Lõpuks Aserbaidžaani kannatus katkes. Sügisel 2020 vallutas Aserbaidžaan tagasi suurema osa Mägi-Karabahhist ning lõpetas territooriumi (tagasi)vallutamise eelmisel nädala välksõjaga.
Võiks ju arvata, et sellega on Mägi-Karabahhi olukord lahendatud ja endine olukord taastatud, kui ei oleks mitut väga räiget rahvusvahelise õiguse rikkumist.
Esiteks, sõja ja sõjaliste rünnakutega rikkus Aserbaidžaan oma rahvusvaheliselt võetud kohustust lahendada Mägi-Karabahhi konflikt rahumeelselt
Teiseks, vaatamata ligi paariaastasele vaherahule ei ole siiani sõlmitud rahulepingut ja tagatud Mägi-Karabahhis elavate armeenlaste julgeolek ning inimõigused. Vastupidi – rahvusvahelised eksperdid räägivad Mägi-Karabahhis toimuvast etnilisest puhastusest. Fakt on see, et Mägi-Karabahhis elavad armeenlased ei usalda Aserbaidžaani võime ja president Alijevit, kes oma varasemates sõnavõttudes on olnud väga sõjakas, soovitades armeenlastel Mägi-Karabahhist lahkuda või võtta Aserbaidžaani kodakondsus. Sellised väljaütlemised on vastuolus elementaarse rahvusvahelise õigusega ja ei aita kaasa usalduse tekkimisele Mägi-Karabahhi armeenlaste ja Aserbaidžaani võimude vahel.
Kolmandaks, alates detsembrist 2022 on Aserbaidžaan lõiganud läbi Mägi-Karabahhi ühenduse emamaa Armeeniaga läbi Lachini koridori, tekitades sellega piirkonnas humanitaarkatastroofi.
Rahvusvaheline meedia näitabhäirivaid pilet Mägi-Karabahhiarmeenlastest, kes püüavad sealt meeleheitlikult põgeneda ning põrkavad pidevalt vastu Aserbaidžaani poolt tekitatud raskustele. Alates Lachini koridori blokeerimisest on Mägi-Karabahhis puudus küttest, toidust, arstiabist. Samuti takistas Aserbaidžaan rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide juurdepääsu Mägi-Karabahhisse. Olukord oli väga keeruline enne Aserbaidžaani viimast sõjalist rünnakut. Nüüd lisandusid Aserbaidžaani rünnakus hukkunud ja haavatud. 27.09 seisuga on Mägi-Karabahhist põgenenud ligi 50 000 armeenlast. Põgenikud on kurnatud, nad vajavad toitu, paljud neist vajavad esmaabi. Põgenike seas on valdav enamus lapsed, naised, eakad. Meeste lahkumine Mägi-Karabahhiast on Aserbaidžaani poolt piiratud. Samuti on väga aeglane piiri ületus, inimesed ootavad järjekorras tunde. Rahvusvaheline Punane Rist sai lõpuks ligipääsu põgenikele, aga väga piiratud ulatuses.
Armeenia peaminister Pashinjanon lubanud kõik sisepõgenikud vastu võtta. See saab olema Armeeniale väga suureks väljakutseks, alustades elamispindadest ja lõpetades koolide, töökohtade, sotsiaal- ja meditsiiniteenustega. Olukorra teevad veelgi keerulisemaks Jerevanis toimuvad protestiaktsioonid, mis paratamatult võtavad osa valitsuse ja peaministri tähelepanust. Armeenia on palunud rahvusvahelise kogukonna abi ja kindlasti peab ka Euroopa Liit Armeeniat põgenike vastuvõtmisel abistama. Euroopa Liit on lubanud panustada põgenike abistamisesse, nagu ka rahuläbirääkimiste vahendamisesse.
Kuidas edasi? Konflikti lahendus saab olla ainult üks – poolte vahel sõlmitud rahuleping, mis kindlustab ka Mägi-Karabahhias elavate armeenlaste julgeoleku ja tagab nende inimõigused. Kokkuleppe sõlmimiseks on vaja poliitilist tahet. Paraku ei ole seda siiani olnud, vähemalt mitte piisavalt.
Eile (26.09) kohtusid Brüsselis Armeenia, Aserbaidžaani, EL, Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad, et valmistad ette oktoobri algusesse planeeritud kohtumine Pashinjani ja Alijevi vahelGranadas. Jääb loota, et see kohtumine toimub ning viimased traagilised sündmused toovad lõpuks läbirääkijad laua juurde siira sooviga rahu tingimused läbi rääkida ja kokkulepe sõlmida.
Euroopa Liitu on süüdistaud, et Euroopa Liit ei ole olnud Lõuna-Kaukaasias piisavalt nähtav ning vaikimis aktsepteerinud piirkonna jäämise Venemaa mõjusfääri. Osaliselt on etteheide õige: kuigi mõlemas riigis tegutsevad EL saatkonnad, ei ole suudetud hoida rahvusvahelise kogukonna tähelepanu Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel ega leida rahumeelset lahendust. Oma osa selles on ka Venemaal, kes aitas sõlmida 2020 relvarahu ja tõi küll piirkonda oma nn rahuvalvajad, kui ei suutnud (loe: ei soovinud) ära hoida sõjalisi provokatsioone, Lachini koridori blokaadi ning eelmise nädala välksõda. Armeenia peaminister on teravalt kritiseerinud Venemaad ning toetanud Armeenia tihedamat koostööd läänega. Kinnituseks sellele on ka eelmisel nädalal Armeenias toimunud ühisõppused koos USA Kansase rahvuskaardiga. 2022 lõpust tegutseb Armeenias EL vaatlusmissioon, mille ülesandeks on võtta maha pingeid, kindlustada rahu ja julgeolekut piirkonnas. Aserbaidžaan ei ole missiooni tunnustanud ega oma territooriumile lubanud, mis piirab oluliselt missiooni tegevust.
Sõjaline tegevus Mägi-Karabahhis on selleks korraks lõppenud, ent piirkonnas elavate armeenlaste olukord halveneb tund-tunnilt. Konflikt ei ole lõppenud ja humanitaarkatastroof alles süveneb.
Eelmisel nädalal avaldasin EP Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni juhina koos EP välissuhete komisoniga avalduse, milles kutsusime üles kaaluma santsioonide kehtestamist Aserbaidžaani ametiisikute vastu, kes vastutavad tekkinud olukorra eest. Samuti rõhutasime, et EL peaks vaatama üle oma suhted Aserbaidžaaniga, sealhulgas majanduskoostööga- ja energeetikaga seonduva. EL peaks lõpetama või vähemalt vähendama energiakandjate ostmistAserbaidžaanist. EL suhted Aserbaidžaaniga peavad sõltuma Aserbaidžaani praegusest tegevusest/tegevusetusest Mägi-Karabahhis, armeenia kogukonna õiguste tagamisest ning laiemalt inimõiguste olukorrast Aserbaidžaanis. Teatavasti on Aserbaidžaanis üle 200 poliitvangi ja olukord inimõigustega on pidevalt muutunud halvemaks. Seda on tunnistanud ka Euroopa Parlament oma resolutsioonides ning EP Lõuna-Kaukaasia delegatsioon oma avaldustes.
Marina Kaljurand
EP Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni juht
Arvamuslugu avaldatud Õhtulehes 28.09.2023. LOE SIIT