Tere, Marinka!
Ma tean, et sõbrad kutsuvad Sind just nii – Marinka. Tegelikult ma tean Su kohta kõike, ka seda, milline Sa oled 20-sena, 30-sena, 40-sena, 50-sena.
On kevad 1981 – see on kevad, kus ees ootavad keskkooli lõpueksamid, suvi täis õppimist, sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, tudengielu, esimene armastus ja palju unistusi. Sa oled 18-aastane.
Sa oled valmis iseseisvaks eluks. Sa oled saanud kaasa parima, mida noor inimene kaasa võib saada. Sa oled saanud emalt arusaamise, mis on hea ja mis on halb. Hea on hea haridus, töötahe ja oskus töötada (õppida), visadus, kohusetunne, aga mis kõige tähtsam – olla hea inimene: hoolida teistest, mitte teha teistele seda, mida Sa ei soovi, et tehtaks Sulle, vabandada, kui teed kellelegi haiget, mitte karta eksida ja õppida vigadest. Need on põhimõtted, mille järgi elab Su ema ja need on põhimõtted, mille järgi ema Sind kasvatas.
Sa said koolist parima hariduse ja harjumuse õppida ning eluaegse pinginaabri, kellega jääte sõpradeks aastakümneteks. Sa tead, et haridus avab uksi ja annab võimalusi, Sa unistad kõrgharidusest ja huvitavast tööst. See kõik tuleb. Omal ajal. Aga praegu õpi eksamiteks, sest konkurss õigusteaduskonda on päris suur ja ajaloopileteid on üle paarisaja.
Sulgpalliväljakult said Sa kaasa sportliku visaduse ja jonni ning palju sõpru, kellega jääd suhtlema aastakümneteks. Sulle meeldib üksikmäng, kus kõik sõltub Sinust ja ainult Sinust, aga Sa naudid ka paarismängu, kus mängu tulevad hea klapp partneriga ja ülihea teineteise tunnetamine. 5 aasta pärast tuled Sa Eesti meistriks segapaaris koos oma abikaasaga. Jah, see on seesama kena Tartu poiss, keda Sa oled juba sulgpalliväljakul märganud. Ka teie lapsed tulevad Eesti meistriteks ja sulgpall jääb teid ühendama ning saatma läbi elu, ka siis, kui olete olnud abielus üle 30 aasta.
Milliseks kujuneb Su elu? Ma ei tea kogu Su lugu, aga tean, mis juhtub 51 aasta jooksul. Mõned Su unistused täituvad ja mõned mitte. Mõnedes inimestes pettud ja mõned saavad Sulle parimateks sõpradeks. Sa teed vigu ja ütled asju, mida hiljem kahetsed ning õpid oma vigadest. Sa oled enesekriitiline ja püüdled täiuslikkuse poole ning läheb mitmeid aastaid enne, kui leiad sisemise enesekindluse ja usu endasse. Mõned asjad Sinu elus lähevad palju paremini ja Su elu saab olem märksa põnevam, kui Sa oskad ette kujutada suvel 1981.
Praegu tahad Sa saada kohtunikuks. Sa oled veetnud kõik keskkooli suvevaheajad kohtuistungite sekretärina ning protokollinud kohtuistungeid. Sa oled kindel, et Sinus on piisavalt objektiivsust ja õiglast meelt, et olla aus ja sõltumatu kohtunik. Paraku Sinust kohtunikku ei saa. Ja nii ongi parem. Selle asemel õpetad Sa 5 aastat õigusteadust Tallinna Majanduskoolis – kus oled üks nooremaid, aga ka populaarsemaid õppejõude. Tänu sellele õpid Sa esinema auditooriumi ees ning väljendama oma mõtteid selgelt ja loogiliselt.
Miks Sinust siis kohtunikku ei saa? 10 aasta pärast muutub maailm Su ümber – langeb müür ja avanevad uksed, millest Sa isegi ei oska unistada. Sa haarad kinni uutest võimalustest, ei löö kartma uute väljakutsete ees ning ei kahetse seda kunagi.
Mida Sa teed ja kelleks Sa saad? Las see jääb saladuseks, aga annan paar vihjet. Mäletad raamatut Venemaa esimesest naissuursaadikust Aleksandra Kollontaist? Sa lugesid seda paar aastat tagasi ja mõtlesid veel pikalt naisest, kes targalt, uhkelt ja enesekindlalt esindas oma riiki. Ma tean, et Sa ei taha saada Nõukogude Liidu diplomaadiks ja Sa ei saagi. Luban seda. Veel üks vihje – Sa kohtud Venemaa, Iisraeli, Mehhiko ja USA presidentidega, Sa vestled Kanada kindralkuberneriga ja surud kätt inimestel, keda oleme harjunud nägema telekast. Sa elad ja töötad kordamööda välismaal ning kodumaal. Sa armastad oma tööd ja paistab, et saad sellega päris hästi hakkama.
Aga mitte kõik Sinu elus ei lähe hästi. Juhtub midagi, mis muudab kogu Su elu – tuleb aeg, kui Sa kaotad elu mõtte ja oled kindel, et ei saa enam kunagi elust rõõmu tunda või naeratada. Kui see raske aeg kätte jõuab, siis meenuta seda, mida Sulle praegu kirjutan – Sa saad sellest üle, sest oled tugevam kui arvad ning Su kõrval on Su pere. Sa õpid uuesti elama ja naeratama ning ükskord jõuab kätte päev, kui Sa tunnistad, et oled õnnelik.
Ja veel. Jah, Sa saad päris oma koera. Mitte lähiaastatel, aga ootamine tasub ära. Ta on šhotlane, tema nimi on Sannu ja ta saab olema täpselt selline, nagu Sinu koer peab olema – julge ja sharmantne, jonnakas ja kannatlik, tark ja vastupandamatu, suur koer ja suur süda väikeses pakendis, läbi ja lõhki daam. Pärast tulevad veel Rocky ja Lennu ja …
Mul oleks Sulle veel väga palju kirjutada, aga ma ei tee seda, sest siis muutuks Su elu läbiloetud kirjaks. Aga ma luban, et kirjutan Sulle kunagi jälle, kui mitte paberil, siis mõtetes. Seni aga – ela, armasta ja naudi!
Sinu Marina