Mõni aeg tagasi sain Maailmapangalt huvitava ettepaneku – uurida rahvusvahelist praktikat online naistevastase vägvalla (digivägivalla) osas. Olin ettepaneku üle uhke ja nõustusin. Naistega seotud teemad – naised diplomaatias/poliitikas/julgeolekus, inimkaubandus, naistevastane vägivald ja kuidas seda tõkestada/takistada, naised ja IKT jne – on mulle alati huvi pakkunud ning olen nendega aastaid tegelenud. Olen olnud raportöör Euroopa Nõukogus, osalenud Balti- ja Põhjamaade inimkaubanduse rakkerühmas töös ja juhtinud Eesti delegatsioone naistevastase diskrimineerimise vältimise konventsiooni aruannete kaitsmisel ÜRO-s.
Naistevastane digivägivald on suhteliselt uus teema, mis tuli päevakorda koos IKT vahendite kasutamisega. Me teame, et on olemas perevägivald, füüsiline ja psühholoogiline vägivald. Kuid vähesed teavad ja tunnistavad, et järjest enam esineb isikutevastast vägivalda Internetis. Rahvusvaheline statistika näitab, et kõige haavatavamad on naised, lapsed ja vähemused. Mis ei ole üllatav, sest kübervägivald peegeldab tegelikus maailmas toimuvat. Samas pakub digimaailm vägivallatsejatele ka omamoodi anonüümsust, vähemalt ahistaja enda arvates, sest teda eraldab ohvrist ekraan ja digimaailma anonüümsus. Tõepoolest, küberruumis toimuvat on raskem tuvastada ja süüdlast on raskem leida, aga kohe kindlasti ei ole see võimatu ning küberruum ei ole džungel, kus ei kehti seadused. Veelgi enam – ekraan ei tohi varjata süüdlast ega päästa teda vastutusest. Selleks on vajalik nii teadlikkus kübervägivallast kui ka juriidiline raamistik, mis võimaldab süüdlase vastutusele võtta.
Erinevate riikide praktika online naistevastase vägivalla ennetamisel, tuvastamisel ja karistamisel on erinev, nii nagu on erinev ka riikide praktika e-teenuste ja IKT vahendite kasutamisel. Aga fakt on see, et mida rohkem kasutatakse riigis digiteenuseid ja digivahendeid, seda suurem on võimalus kübervägivalla levikuks ja oht langeda kübervägivalla ohvriks.
Miks on see valdkond huvitav Maailmapangale? Maailmapanga projekt „Naised, ettevõtlus ja õigus“ (Women, Business and Law) uurib riikide praktikat ja seadusi, mis mõjutab naisi, alustades naiste õigusest omada kinnisvara ja pangaaravet ning lõpetades naistevastase vägivallaga. Seni on koostatud neli 4 raportit, millest viimane ilmus 2016. aastal ning mis analüüsib 189 riiki. (http://wbl.worldbank.org/~/media/WBG/WBL/Documents/Reports/2016/Women-Business-and-the-Law-2016.pdf)
Praegu on koostamisel viies raport, mis valmib 2018. aastaks. Raportite ja kogutud andmetega selgitatakse välja praktikad ja seadused, mis diskrimineerivad naisi ning mõjutatakse poliiitkuid neid muutma. Mind kutsuti panustama peatükki, mis puudutab naistevastast vägivalda ehk analüüsima online naistevastast vägivalda: kui tõsine see teema on, kuidas erinevad riigid sellega tegelevad, millised on parimad praktikad ja kogemused, milliseid seadusi on riikides vastu võetud, kuidas neid seadusi rakendatakse jne.
Olen analüüsiga alustanud, aga palju tööd seisab veel ees. Eelmisel nädalal olin Rootsis, kus kohtusin Rootsi välisminister Margot Wallströmiga, kes on väga aktiivne naistega seotud teemadel. Peetakse ju ka Rootsi välispoliitikat feministlikuks välispoliitikaks. Järgmisel nädalal sõidan Washingtonis, kus kohtun Georgetowni Ülikooli juures tegusteva instituudi „Naised, rahu ja julgeolek“ liikmetega ning Maailmapanga töögrupiga, kes kirjutab 2018. aasta aruannet „Naised, ettevõtlus, õigus“.
Kindlasti uurin ka Eesti olukorda. Eesti on riik, kes on uhke edusammude üle digimaailmas ning naiste aktiivse osalemise üle selles. See omakorda tähendab ka suuremat riski digikuritegevuseks ja isikutevastaseks vägivallaks/ahistamiseks online ning naised on üheks riskirühmakst (koos laste ja vähemustega). Nii et kui kellelgi on andmeid naistevastase kübervägivalla kohta, häid mõtteid või soovitusi, olen tänulik, kui annate teada.
Omalt poolt luban, et tutvustan oma ülevaadet, kui selle valmis saan.
Tekst avaldatud 18.04 Facebooki lehel