Mõtlesin pikalt, kas kirjutada ja otsustasin kirjutada, sest see, mis praegu toimub Naisliidu otsuse ja Siiri Oviiri väljaütlemise ümber on muutunud kohati väga inetuks.
Ütlen kohe, et ma ei ole Eesti Naisliidu liige, et mind kasvatas üksikema ning minu tuttavate seas on nii „tavalisi“ perekondi kui kärgperekondi, nii üksikvanemaid kui ka samasoolisi paare, kes kasvatavad lapsi. Minu jaoks ei ole oluline kes-kellega-või-ilma-kelleta-lapsi- kasvatab, vaid see, kuidas last kasvatatakse, et laps oleks hoitud ja armastatud. See on minu isiklik arvamus, mis ei pretendeeri „absoluutsele tõele“ ning mille ütlesin välja objektiivsuse mõttes.
Aasta ema tiitlit annab välja Eesti Naisliit alates 1998. aastast ning seni ei ole kandidaatidele esitatavad nõuded avalikkuses küsimusi tekitanud. Vastupidi – alati on leitud väärikas kandidaat, keda avalikult tunnustada, alati on olnud südamlikud aktused/kontserdid ning alati on olnud Aasta emadeks erakordsed naised. Jah, emad ongi erakordsed, vähemad väga suur enamus emadest.
Sellel aastal toimub Aasta ema kandidaatide ülesseadmine teistmoodi – seda saadab arutelu, mis kohati on emotsionaalne ja tuline, aga kohati ka solvav ja sildistav. Kuulun nende sekka, kes arvavad, et taolist arutelu on vaja, kuigi kahtlen siiralt, kas me praegu suudame kokku leppida, milline siis peab olema see ema, kes väärib Aasta ema tiitlit. Sest erinevaid arvamusi on nii palju, sest meil kõigil on õigus oma arvamusele ja meil kõigil on õigus väljendada oma arvamus. Arutleme. Aga teeme seda nii, et me ei solva emasid, lapsi, üksteist, et me ei naeruväärista Aasta ema tiitlit ja ei lõpeta mitmekümne alternatiivse tiitliga.
Naisliit ütles oma arvamuse, tegi seda Siiri Oviiri suu läbi. Naisliit olevat ka teistkordselt teemat arutanud ja jäänud oma arvamuse juurde. Sellel aastal valitakse Aasta ema samade kriteeriumide alusel nagu ka varasematel aastatel. See on Naisliidu õigus. Meeldib see meile või ei. Ma olen kindel, et ei Naisliit ega Siiri ei tahtnud kedagi solvata – ei pereemasid, ega üksikemasid, ei lahutatud emasid ega leski. Meil kõigil on olnud mitte kõige õnnestunumaid väljaütlemisi. Me kõik oleme kõigest inimesed.
Aga teema juurde võiks tulla pärast selle aasta emadepäeva – rahulikult, mõistlikult, üksteist kuulates ja üksteist mõista püüdes. Loodan, et ka Naisliit on valmis osalema nendes aruteludes, sest Naisliitu ei kuulu müstilised naised ei-tea-kust, vaid tavalised naised meie seast.
Armas Aasta ema 2017! Ma ei tea veel, kes Sa oled. Aga ma tean, et Sa oled erakordne. Ärgu selle kevade sopaloopimine häirigu Sind. Sa väärid seda tiiltit, nii nagu väärivad seda tiitlid Aasta emad enne ja pärast Sind. Palju õnne Sulle ja Sinu perele!
Armas Siiri! Kuigi ma ei nõustu Sinu poolt välja öelduga, tahan ma öelda, et Sa oled erakordne naine. Sa oled olnud ja oled eeskujuks paljudele naistele, ka mulle. Sa oled pühendanud oma elu ja tegevuse Eesti naistele, Sa julgustad naisi poliitikas osalema ja vastutust võtma, Sa inspireerid naisi olema enesekindlad ja ambitsioonikad. Ma soovin Sulle palju kauneid hetki Sinu pere seltsis ning kaunist emadepäeva!
Tekst avaldatud 23.04 isiklikul Facebooki lehel