On selge, et minu kriitika puudutas Yana Toomi väga, miks muidu pühendas ta minu tagasihoidlikule isikule nii palju oma väärtuslikku Europarlamendi saadiku aega. Ja mitte vähe. Nii palju valet ei ole ma juba ammu enda kohta lugenud. Viimati tegi seda EKRE, kui kandideerisin presidendiks.
Saan teha ainult ühe järelduse- minu kriitika oli õige ja seda on Yana Toomil väga valus lugeda. Aga nii ongi päriselus- oma sõnade ja tegude eest tuleb vastutada. Ning selle asemel, et tuhnida minu minevikus ja esitada seda nii absurdsel kujul, võiks Yana vastata ausalt ja lühidalt- Miks ei olnud ta eile Riigikogu saalis ja ei vajutanud punast nuppu EKRE ühe juhi Henn Põlluaasa nimetamisele Riigikogu esimeheks? Miks eelistas ta Riigikogu saalist Brüsselisse põgeneda ja ei näidanud tegudes, et ei toeta EKRE kaasamist koalitsiooni? Mitte ükski tööülesanne EP-s ei ole nii oluline, kui EKRE-ga koalitiooni takistamine.
Sõnades ja kirjutistes on Yana Toom väga julge. Mäletate, kui jõuliselt esines ta EKRE vastu, kuni hetkeni, kui talle sai selgeks, et sellega lõikab ta ära oma võimaluse jätkata EP-s. Ja oligi kõik. Yana Toom loobus ebamugavaks muutunud Riigikogu mandaadist, “unustas” valijatele antud lubadused ja põgenes Brüselisse. Kui see ei ole reeturlik käitumine oma valijate suhtes, siis mis on?
Milline oleks olnud minu arvates väärikas käitumine? Olla eile Riigikogus kohal ja mitte toetada EKRE ühe juhi valimist Riigkogu juhiks. Mina tegin seda. Mina olin saalis ja vajutasin punast nuppu. Mina ei petnud oma valijaid. Aga Yana Toom oli samal ajal Brüsselis ja kirjutas. Sest nii oli mugav ja turvaline. Mida öelda? Soovitan kõigil valijatel teha oma järeldused ise- ning mitte selle järgi, mida räägitakse, vaid selle järgi, mida tegelikult tehakse.