Seda kriisi ei saa lahendada EL või riigid üksinda. Kõige õigem on tegutseda koos – koostöös ja koordineeritult. Enamus kriisiga seotud küsimusi kuuluvad riikide pädevusse – eriolukorra kehtestamine, tervishoid, piirikontroll, kodanike abistamine, julgeolek jne. EL ei saa dikteerida tegevust nendes valdkondades, aga EL saab koordineerida piirideüleseid tegevusi, näiteks kaupade liikumist, kodanike evakueerimist, meditsiinitarvete tellimist, teaduskoostööd. EL hakkas tegutsema liiga hilja, mõtlen siin eelkõige Komisjoni, kelle pädevusse need küsimused kuuluvad. Oodati kuni riigid (näiteks Poola) hakkasid piire sulgema, inimesed jäid “lõksu” ja kaubavahetus jäi seisma ning hakati tegutsema alles pärast seda. Näiteks looma nö rohelisi koridore, mida mööda saavad kaubad takistusteta liikuda. Kui Komisjon oleks koordineerinud riikide tegevust kriisi esimesest päevast peale, oleks suure tõenäosusega õnnestunud probleeme piiril välistada või vähemalt edasi lükata ja selle aja jooksul oleksid inimesed saanud kodumaale pöörduda.
Praegu on väga oluline EL ühisturu ja kaupade vaba liikumise põhimõtte elus hoidmine. See on üks EL alusprintsiipe. Praeguseks on Komisjon teinud rea ettepanekuid kriisiga toimetulemiseks – riigiabi reeglite ja eelarvetasakaalu lõdvendamine, finantsabi riikide majanduse toetamiseks jne. Neljapäeval hakkab neid arutama Euroopa Parlament. Loodan, et Komisjoni poolt välja pakutud meetmete pakett võetakse vastu ja seda saab võimalikult kiiresti rakendama hakata. Ma olen kindel, et EL saab kriisiga hakkama. Küsimus on – kui kiiresti ja millise hinnaga. EL solidaarsus sai järjekordse löögi, aga usun, et kriisi lõppedes tehakse järeldused ja ollakse tulevasteks kriisideks paremini valmis. EL ei saa eksisteerida ilma solidaarsuse, ühtsuse ja koostööta.