Solidaarsus on saanud viimasel ajal peaaegu, et sõimusõnaks. Euroopa Liitu (EL) süüdistatakse solidaarsuse puudumises, solidaarsus kui üks Euroopa Liidu põhimõtteid on kuulutatud läbikukkunuks, solidaarsus on taandunud kohustuslikuks väljendiks, mida kõik korrutavad ja vähesed mõtlevad.
Selles olukorras on Eestil võimalus näidata üles solidaarsust ja mis veelgi olulisem – humaansust. Ma mõtlen Kreeka põgenikelaagrites olevaid lapsi. Eelmisel nädalal arutas Euroopa Parlamendi vabaduste, justiits- ja siseasjade komitee (LIBE) olukorda Kreeka põgenikelaagrites. Koroonakriis on niigi keerulise olukorra muutunud veelgi keeruliseks – laagrites napib elementaarseid vahendid, millega vältida nakatumist ja haiguse levikut, inimesed elavad pead-jalad koos, arstiabi on piiratud jne. Kreeka valitsus on Euroopa Liidu (loe: meie kõigi) rahalisel toel astunud samme, et olukorda parandada ja ometigi on osa põgenikke eriti haletsusväärses olukorras.
Need on saatja(te)ta lapsed ehk alaealised, kes on põgenenud Süüriast ja jõudnud Kreeka põgenikelaagrisse. Üksi, ilma saatjateta.
Mul on raske, et mitte öelda võimatu ette kujutada, mida need lapsed on pidanud nägema ja kogema. Nad on eemal oma peredest, mõnedel tõenäoliselt ei olegi enam peresid, nad elavad laagris, nad on haavatavad, nad on hirmul, nad on jäetud ilma normaalsest lapsepõlvest. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johanssoni sõnul on selliseid lapsi paar tuhat. Volinik on pöördunud kõigi EL liikmesriikide poole palvega võtta lapsi vastu ja kinkida neile tagasi lapsepõlv, mille Süüria kodusõda on neilt ära võtnud.
Tänase seisuga on umbes 10 riiki andnud nõusoleku lapsi vastu võtta. Esimesed lapsed sõidavad lähiaegadel Luksemburgi. Ida-Euroopa riikidest on Leedu ainsana nimetatud riikide seas. Mõnede riikidega peetakse veel läbirääkimisi. Ma ei tea, kas nende seas on Eesti. Ma väga loodan, et on. Kui ei ole, siis praegu on õige aeg vastav otsus teha.
Igal lapsel on õigus õnnelikule lapsepõlvele. Igal lapsel on õigus haridusele. Igal lapsel on õigus turvalisele ja hoolivale elukeskkonnale. Eestil on võimalus anda see tagasi lastele, kellelt sõda on kõik ära võtnud. Ma tean, et Eestil on selleks kogemused ja võimalused. Küsimus on julguses otsustada ja tegutseda. Ma olen uhke Leedu üle ja loodan, et võin olla sama uhke oma riigi üle. Näidakem üles solidaarsust Kreeka vastu ja mis veelgi tähtsam – humaansust laste vastu.
Ja kui keegi kardab, et lapsed toovad kaasa COVID-19 viiruse, siis volinik Johansson kinnitas, et see on välistatud – kõiki lapsi testitakse enne, kui nad laagrist lahkuvad. Ilusaid ülestõusmispühasid!