Head kolleegid
Eile ja täna hääletasime teist korda distantsilt. See ei ole Euroopa Parlamendi tavapärane töömeetod ning ma tunnen puudust sisukatest, vahel ka üliemotsionaalsetest aruteludest. Kuid aruteludest palju olulisem on see, et Euroopa Parlament ei ole vait, vaid tegutseb – võtab vastu seadusi ja resolutsioone.
Resolutsioonis ütleme, et käes on Euroopa Liidu tõehetk, mis määrab Liidu tuleviku. Selle tuleviku määramisel on Euroopa Parlamendil kui EL kodanike esindusorganisatsioonil oluline roll täita.
Ma hääletasin Resolutsiooni (2020/2616(RSP)) poolt, kuigi minu arvates jäid resolutsioonist välja kaks väga olulist teemat – digitaalsete vahendite kasutamine kriisi ajal ning küberjulgeolek.
COVID-19 kriis on näidanud väga selgelt, kui vajalik on internet ja digi(koos)töö. Need, kellel on täna juurdepääs kiirele internetile ning e-teenustele, on eelistatud olukorras. Neil on võimalus kaugtööks või e-õppeks või kiiremaks igapäevase informatsiooni saamiseks, samuti ka suhtlemiseks eakatega, kellest paljud on pereliikmetest karantiini tõttu ära lõigatud. On kahetsusväärne, et digikoostöö sisaldub vaid Resolutsiooni paaris artiklis ning sedagi liiga pealiskaudselt. Resolutsioon räägib väga üldiselt andmetöötlusest ja andmete jagamisest teadustööks, digitaalsest transformatsioonist kui majanduse käivitajast, 3D printimisest, e-õppest ning küberkurjategijatest, kes müüvad ülehinnatud või võltsitud meditsiinimaterjale. Need on olulised, kuid vaid üksikud digivahendite kasutamise killukesed. Nad ei anna täielikku ülevaadet digivahendite kasutamise eelistest ega ka väljakutsetest. Koroonakriisi ajal on oluliselt suurenenud digivahendite kasutamine ning ilmnenud vähene teadlikkus küberhügieenist ja küberturvalisusest. Suurenenud on küberrünnakud üksikisikute, ettevõtete ja riikide vastu. Neid küsimusi oleks pidanud Resolutsioonis kui mitte detailselt arutama, siis vähemalt markeerima. Kavatsen ka edaspidi nimetatud küsimusi tõstatada ning loodan kolleegide mõistmisele ja toele.
Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest see, mismoodi Resolutsioon sündis ning mis on kirjas kaalub üle selle, mis on Resolutsioonis puudu. Kõige olulisemaks pean fakti, et Resolutsiooni algatasid Euroopa Parlamendi 4 suurt erakonda. See räägib solidaarsusest, koostööst ja valmisolekust kompromissideks, mis on eriti oluline keerulistes tingimustes, milleks COVID – 19 pandeemia vaieldamatult on. Euroopa Parlament näitas, et kriisitingimustes suudetakse mobiliseeruda, jätta kõrvale erakondlikud huvid ning juhinduda Euroopa Liidu inimeste huvidest ja vajadustest.
President Sassoli avaldas lootust, et mai plenaaristungil saame kokku Brüsselis. Ma väga loodan, et see läheb nii. Aga täna me veel ei tea, kas see õnnestub. See sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ka meie, Euroopa Parlamendi saadikute, käitumisest. Olgem eeskujuks oma valijatele ning täitkem kõiki reisikeelde ja teisi valitsuste poolt kehtestatud pandeemia levikut takistavaid nõudeid. Selliselt tegutsedes murrame kriisi ja saame pöörduda Euroopa Parlamendi tavapärase töö juurde.
Olge terved!