Head lugejad,
Ootasin augustit väga. Üle paarikümne aasta otsustasin vähemalt 3 nädalat e-kirju mitte lugeda ja töö peale mitte mõelda. Viimati oli mul selline võimalus suvel 2005, enne seda, kui läksin suursaadikuks Venemaale. Sellest alates võis ju suvel puhkus olla, aga täielilkult ennast välja lülitada ei saanud – ei saadikuna Washingtonis, ei asekantslerina ega välisministrina. Ja paar viimast suve oli lihtsalt püstihullud…
Kuidas see mul õnnestus? Mitte täielikult, aga tegelikult oli august minu jaoks unelmate puhkuse kuu – meri, rand, männimetsad, mustikauputus, oma küla kanade munad, Ene suvikõrvitsad, oma kasvuhoone tomatid-kurgid-till, kukeseened ja mis peamine – võimalus olla koos perega, kõik 4 põlvkonda koos. See oli maapealne paradiis! Nii et ootan juba järgmist augustit.
Nii ka augusti kuukiri räägib vähem tööst ja rohkem kõigest muust. Mulle jäävad augustist 2020 kõige rohkem meelde Paide arvamusfestival ja kaks kõnet, mis peeti paari päevase vahega Kadrioru Roosiaia: Mikk Pärnitsa ja Sveta Grigorjeva kõned. Lugege neid. Me ei pruugi kõigega nõustuda, mida nad ütlesid, aga usun, et nõustute, et need on erakordselt julged ja ausad kõned. Soovin samasugust julgust meile kõigile!
Lugupidamisega,
