Washingtonis elades sõitsin ma tööle ja tagasi mööda Massachussetts avenüüd. Ikka ja jälle jäi pilk pidama Norra saatkonna ees seisval naise skulptuuril, kes möödujatele lehvitas. Muidugi tekkis küsimus – kes ta on? Norra saadiku juurde tutvumiskohtumisele minnes lugesin plaadilt, et skulptuur kujutab Norra kroonprintessi Märthat. Mäletan, et kohtumisel rääkis saadik Norra ja USA erisuhtest ning norrakate väga suurest kogukonnast USA-s (Norras elab 5,4 miljonit norrakat ja USA-s 4.3 miljonit). Küsisin kroonprintsess Märtha kohta. Mulle on alati meeldinud lood huvitavatest naistes, olenemata nende tegevusvaldkonnast. Tegelikult ma ei ole kohanud ühtegi naist, kes ei oleks huvitav
Seepärast loen väga hea meelga ka naiste elulugusid. Kohtumisel rääkis saadik kroonprintsessi erisuhtest USA presidendi FDR-ga II maailmasõja ajal ja USA rollist Norra vabastamisel. Nii et kui JUPITERi tuli Norra (mini)seriaal “Üle Atlandi”, mis räägib Norrast ja kuningaperest II maailmasõja ajal, vaatasin selle ühe jutiga ära (jah, ohverdasin selleks ühe öö)
See lugu ei ole dokumentaalfilm. Mulle tundub, et filmi loojad on mõnes kohas olnud isegi väga “loovad”/mittedokumentaalsed. Film põhineb tõsielusündmustel ja minu jaoks oli see eelkõige lugu naisest, kes võitleb oma pere ja oma kodumaa eest ja väikeriigist, kelle saatuse üle otsustavad suurriigid.
Soovitan väga! Ma ise vaatan kindlasti ka teist korda.