Energiakriis ja hüppeliselt tõusnud energiahinnad on mõjutanud kõiki Euroopa Liidu riike. Seepärast on see teema täna äärmiselt aktuaalne kogu Euroopa Liidus – koos otsitakse lahendusi ja meetmeid, millega saab aidata järsuhinnatõusu tõttu kannatanud inimesi ja ettevõtteid. Energiakriis tuletas veelkord meelde, et on viga sõltuda piiratud arvust energiatarnijatest. Nii näiteks tarnib Venemaa 40% EL gaasist ja saab gaasi kasutada poliitilise ning majandusliku relvana. Loodetavasti kiirendab energiakriis üleminekut odavamale ja rohelisemale energiale, aga see omakorda võtab aega ja nõuab olulisi investeeringud.
Täna ja praegu on esmatähtis aidata inimesi ja ettevõtteid. Küsimus ei ole ainult elektriarvetes. Koos energiahindadega tõusevad paratamatult ka teised hinnad – transport, toit, riided jne. Nii peavad ka meetmed olema paindlikumad ja vaatama kaugemale, kui ainult elektriarvete tasumine.
Euroopa Liit pakkus välja abimeetmete paketi juba oktoobris 2021.
Paketis olid lühi-, kesk- ja pika perspektiiviga meetmed. Koheselt kohaldatavate meetmetena pakkus Komisjon muu hulgas välja hinnatõusu osalise hüvitamise CO2 kvoodiga kauplemise kasumi arvelt, arvete ajatamise, ajutised maksvabastused ja/või maksude langetamise. Keskmise perspektiiviga meetmete seas on investeeringud taastuvenergeetikasse, energia salvestamise võimekuse arendamine, investeerimine parematesse energiaühendustesse riikide vahel, kodude soojendamine, päikesepaneelide paigaldamine jne.
Euroopa Liit saab pakkuda lahendusi ja parimaid kogemusi. Euroopa Liit ei saa asendada valitsusi ja otsustada valitsuste eest. Seepärast sõltubki edasine Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustest – milliseid meetmeid ja kui kiiresti peetaksevajalikuks ja võimalikuks kehtestada. Esimestena reageerisid kriisile Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka, kes kehtestasid esimesed abimeetmed juba oktoobris. Kurb, et Eestis käis poliitiline kemplemine mitu pikka kuud ja esimesed kompensatsioonimeetmed väikese sissetulekuga peredele kehtestati alles jaanuaris. Tänaseks on need meetmed tunnistatud kalliteks ja bürokraatlikeks ning koalitsioon vaidleb täiendavate meetmete üle. Jääb vaid loota, et lõppude lõpuks suudab valitsus tegutsema hakata ja abi jõuab abivajajateni nüüd ja praegu, mitte suvel.
Sotsiaaldemokraadid on korduvalt pakkunud oma nägemust energiakriisi mõjude vähendamiseks. Seda on tehtud Riigikogus, ajakirjanduses, isegi kirjas peaministrile. Eeskujuks on võetud teiste riikide praktika, sealhulgas Norra praktika ning oleme pakkunud lahendusi, mis on kiired, vähebürokraatlikud ja efektiivsed.
Sotsiaaldemokraatide peamised ettepanekud on olnud:
- Ühekordne toetus 100 eurot iga lapse kohta, sest energia hinnatõus on kõige valusamini löönud lastega peresid.
- Tõsta tulumaksuvabamiinimum alampalgani. Täna on olukord, kus tulumaksuvabamiinimum ei tõuse järgmisel aastal alampalgaga koos. See ei ole õiglane ning seepärast tegime ettepaneku suurendada tulumaksuvabamiinimumi alampalgani ehk 654 euroni. Sellega võidavad pooled palgasaajad aastas 370 eurot.
- Tõsta toimetulekupiiri absoluutse vaesuse piirini ehk tänaselt 150 eurolt 220ni. 220 eurot on vaesusepiir, mida kinnitab ka Statistikamet.
- Võrgutasu ajutine ja täies mahus kaotamine kodumajapidamistele.
- Taastuvenergiatasu maksmise peatamine. Teeme ettepaneku, et elektritarbijate asemel tasub valitsus käesoleval aastal 100 miljonit eurot Eleringile kvooditulu arvelt.
- Käivitada kodumajapidamistele toetusmeede küttesüsteemide vahetamiseks ja päikesepaneelide paigaldamiseks. Seda saab teha Kredexi kaudu ja selleks on ette nähtud EL rahalised vahendid.
- 1. maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi tõusu ärajätmine.
- Kompenseerida Norra eeskujul kõigile elanikele osaliselt elektri-maagaasi- ja küttearved. Elektrihinna ootamatust ja hüppelisest tõusust kannatavad mitte ainult madalapalgalised, vaid kõik elanikud. Seepärast peaks ka kompensatsioonimehhanism hõlmama ka teisi peale madalapalgaliste.
Suuremalt jaolt on Eesti tarbijad võitnud sellest, et ollakse Põhjamaade elektribörsil. Käesoleva kriis näitas, et puuduseks on ühendused, mis võimaldavad energiakandjatel liikude Põhjamaadest Balti riikidesse, sealhulgas Soomest Eestisse. Samuti näitas kriis, et Eesti Energia ei suutnud kõige kriitilisemal ajal tagada lubatud võimsust. Põhjenduseks olid ootamatud rikked ja halvasti ajastatud remonditööd.
Energeetikakriis ei peata rohepööret ega peagi seda tegema, aga kindlasti on see heaks õppetunniks selle kohta, kui erinevad võivad olla stsenaariumid paberil ja tegelikus elus.
Eesti peaks jätkama endale võetud keskkonnalaste kohustustega. Põlevkivist elektri tootmine ja puidu põletamine kateldes lõppevad millalgi paratamatult. Selle asemele peab tulema taastuvenergia: eelkõige tuul ja päike. Üleminek taastuvenergeetikale peab olema mõistlik ja vastutustundlik. See ei tohi toimuda hüppelise hinnatõusuga ning panna ebamõistlikke kulusid maksumaksjatele/energiatarbijatele.
Üleminek nõuab aega ja raha, aga peamine – otsustamist. Otsustada ja tegutseda tuleb nüüd ja kohe. Koalitsioon peab lõpetama mõttetu madistamise ja asuma tegema seda, mida neilt oodatakse – lahendama tänast kriisi ja tegema kõik, et välistada taoline kriis tulevikus. Ainult siis võib loota, et käesoleva talve kriis ei muutu igatalviseks.
Avaldatud: https://rus.postimees.ee/7436610/marina-kalyurand-uroki-energeticheskogo-krizisa