Sõitsin eile õhtul Paidest Rohuküla poole ja kuulasin erakondade esimeeste debatti. Nimi, mis nende jutus kõige tihedamini kordus, oli Katri. Jah, Narva linnapea Katri Raik. Erakondade juhtidel oli oma arvamus Katri tegevusest ja nad ei hoidnud kokku oma hinnangute ja soovitustega.
Tegelikult räägiti tankist ka mujal ja küsiti ka minu käest, mida ma asjast arvan ning kas võib korduda uus pronksiöö või selle minivariant.
Esiteks, arvan, et pronksiööd ei kordu – aeg on teine, koht on teine, monument on teine ning valmisolek võimalikeks protestideks on palju parem (vähemalt ma eeldan seda).
Teiseks, olen aastaid jälginud Katri tegutsemist ja imetlen tema pühendumist Narvale ja Ida-Virumaale laiemalt, alguses Narva Kolledži direktorina ja praegu – linnapeana. Olen jälginud ka reaktsiooni tema tegevusele seoses tankiga. See on sageli ebaõiglaselt kriitiline Katri suhtes. Katri on teinud aastaid ja teeb praegu seda, mida Eesti riik ei ole suutnud teha kolmekümne aasta jooksul – õpetada narvakatele eesti keelt ja kultuuri, selgitada ja õpetada narvakaid austama Eesti ajalugu. Ei pea olema ajuhiiglane, et anda Tallinnast, sealhulgas Islandi väljakult, korraldus tank ära koristada. Palju keerulisem on kohtuda narvakatega, kuulata neid ja selgitada neile, mida sümboliseerib tank eestlastele. Katri teeb seda – päevast päeva, oma kabinetis, Narva linna tänavatel, ka tanki juures.
Kolmandaks, selle asemel, et õõnestada ja seada kahtluse alla Narva kohaliku võimu tegevus, tuleks Katrit ja Narva linnavõime valitsuse poolt igakülgselt toetada ja abistada. Selle asemel, et dikteerida päeva, millal tank tuleb ära viia tuleks selgitada üheselt arusaadavalt, et valitsus toetab kohaliku võimu tegevust tanki äraviimisel ning on abistab kõigega, mida kohalik võim võiks vajada – alustades tehnikast ning lõpetades avaliku korra tagamisega. Samuti peaks väga selgelt ütlema ütlema, et kui kohalik võim ei saa hakkama tanki äraviimisega, siis teeb seda valitsus, sest tank viiakse ära igal juhul – kas kohaliku võimuga või kohaliku võimuta.
Neljandaks, ma loodan, et kõik saavad aru, et enam või vähem kriitilised ajad järgnevad ka päevale, mil tank viiakse ära. On Eesti riigi huvides, et keerulisel ajal oleks Narvas inimene, kes ajab Eesti asja ja keda kuulavad ning usaldavad narvakad. See inimene on Katri, kes teeb oma tööd südamega ning on pälvinud narvakate lugupidamise. Eesti riigi huvides ei ole see, et Katri astuks tagasi või sunnitaks tagasi astuma ja Narva kukuks tagasi sinnna, kus ta oli aastakümneid. See ei ole ka Narva huvides.
Ja viimaseks, kui need poliitikud, kes praegu kõige kõvemini õpetavad ja parastavad oleksid võtnud vaevaks käia tihedamini Narvas, oleks Katril täna palju lihtsam. Ja ma ei mõtle kohustuslikke valitsuse istungeid Narvas, vaid kohtumisi ja jutuajamisi narvakatega.
Arvamus avaldatud siin: