Minul seostuvad Brexitiga kahetised tunded. Ühelt poolt kergendus, et lõputu segadus on läbi ja Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust, nii nagu soovisid britid 2016. aasta referendumil. Teiselt poolt kurbus, et Euroopa Liit kaotab ühe mõjuka ja usaldusväärse liikmesriigi. Brexiti tagajärgi ei saa veel hinnata, peab mööduma aega ja saabuma selgus. Aga üks on kindel – Euroopa Liit on täna tugevam ja ühtsem, kui enne Brexitit. Isegi kui mõne riigi poliitikud mängivad Euroopa Liidust lahkumise mõttega, siis inimesed seda ei toeta. Ükski riik ei julge riskida Euroopa Liidust lahkumise avaldusega, vähemalt lähiajal mitte. Piltlikult öeldes – Euroopa Liidu ukse juures ei ole lahkujate järjekorda, küll aga on arvukalt riike, kes sooviksid Euroopa Liiduga liituda, sealhulgas Balkani riigid, Gruusia, Ukraina, Moldova.
Brexit näitas väga selgelt, et Euroopa Liidust lahkumine/lahutamine on keeruline protsess, mis läheb kalliks maksma ning tekitab ebakindlust tuleviku osas nii tavainimestele kui ettevõtlusele. Milliseks muutub reisimine ja õppimine Suurbritannias? Kas ja millistel tingimustel saavad Suurbritannia ettevõtted ligipääsu Euroopa Liidu turule? Need on vaid üksikud küsimused, millele täna ei oska keegi vastata. Võib ju rääkida poliitiliste loosungite keeles, nagu seda teeb Boris Johnson, aga need ei ole vastused tavainimesi ja tavaettevõtjaid puudutavatele küsimustele. Öeldakse, et ühtegi kriisi ei tohi raisku lasta: Brexitist on õppida kõigil – nii brittidel ja Eupoopa Liidul.