Esimesed muljed Putini ja Trumpi kohtumisest Helsingis

Kuna president Trumpi ja president Putini kohtumine toimus päev pärast jalgpalli maailmameistrivõistlusi, siis loen kohtumise lõpptulemuseks 3-0-1, millest Putin saab 3 punkti, Trump – 0 ja Niinistö– 1, kusjuures Niinistö saab punkti selle eest, et tõi Soome rahvusvahelisele pildile ning võõrustas kohtumist.

Kohtumise enda kohta, vähemalt selle osa kohta, mis toimus delegatsioonide osavõtul, kuuleme hiljem. Praegu saab hinnata kohtumist ettevalmistuse ja pressikonverentsi põhjal.

Kõik kohtumised algavad ettevalmistusest – sisulisest ettevalmistusest ja taustast. Oli teada, et kohtumise eel oli kaalukauss Putini kasuks, kes on olnud ametis ja osalenud rahvusahelistel kohtumistel 18 aastat, kes on tuntud selle poolest, et teeb teemad endale selgeks ja kasutab oskuslikult nii statistikat kui demagoogiat. Oli teada, et presidendid kohtuvad 90 minutit 4 silma all (koos tõlkidega), mis on väga pikk aeg, et Trump “ümber sõrme keerata”. Kusjuures selline formaat olevat olnud Trumpi ettepanek, et oleks aega põhjalikult tuttavaks saada ning välistada kohtumisel räägitu lekkimist. Oli teada, et kokkulepitut päevakorda ei ole, mis annab kogenumale Putinile väga hea võimaluse vestlust suunata ja teemasid valida. Samuti oli teada, et Trump ülistab Putini-suguseid riigijuhte ning vaid paar päeva varem nimetas ta Euroopa Liitu USA vaenlaseks (foe).

Lisaboonusena Vene poolele saatis Trump vahetult enne kohtumist tviidi, milles süüdistas USA varasemaid administratsioone USA-Vene suhete viimises kehva seisu. Kreml vastas lühidalt – oleme nõus (weagree). Sellega oli kohtumise foon loodud.

Presidendid esinesid pressiees 2 korda – lühidalt enne kohtumist ja pikemalt kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. Annan Putinile 2 punkti mõlema pressiga kohtumise eest. Esimesel oli ta rahulik, enesekindel, esitas teemad, millest soovib Trumpiga rääkida, kusjuures loomulikult ei onud nende seas  Krimmi, Ukrainat ja USA valimistesse sekkumist. Trump oli ebalev, kohmakas, otsis silmakontakti Putiniga, noogutas aktiivselt kaasa ja kõneluste peamiste teemadena nimetas Hiinat ja relvastuskontrolli/desarmeerimist. Lisaks kiitis Putin Trumpi isikliku panuse eest Põhja-Koreaga suhtlemisel ehk vajutas nupule, mis Trumpile meeldib – mulle meeldivad kõik, kellele ma meeldin.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil oli Trump veelgi nõrgem. Jällegi alustas Putin, kes esitas konkreetselt ja selgelt kõik Vene seisukohad, tegemata ühtegi järeleandmist. Samuti ütles Putin väga konkreetselt, et soovis presidendiks Trumpi, sest Trump lubas parandada suhteid Venemaaga.

Lisaks üldisele foonile, mis ei olnud Trumpi kasuks,  häirisid mind kõige enam järgmised teemad – see, kuidas neid käsitleti.

  1. Krimm ja Ida-Ukraina. Teemat mainis väga lühidalt Putin, kes ütles, et kohtumisel arutati julgeolekuolukorda regioonis ning seda, kuidas panna Ukrainat täitma Minski kokkuleppeid ning kuidas USA saab sellele kaasa aidata. Trump ei pidanud vajalikuks midagi öelda ja seega nõustus Putiniga.
  2. Nord Stream 2. Veel paar päeva tagasi oli Trump väga kriitiline Saksamaa osas, kes toetab gaasiprojekti ning halvustas, et Saksamaa sõltub Vene gaasist ja maksab Venemaale miljardeid eurosid, nautides samal ajal USA ebaproportsionaalselt suurt panust NATO kaitsesse. USA on alati pidanud Nord Stream 2 poliitiliseks projektiks, mille eesmärgiks on lõigata ära transiit läbi Ukraina ja Balti riikide. Täna Helsingis pidas Trump gaasiprojekti mõistlikuks projektiks, millega hakkavad konkureerima USA vedelgaasi tarnijad ning millest võidavad kõik osapooled.
  3. Venemaa sekkumine USA valimistesse. Putin kordas üle oma varasema jutu, et Venemaa ei ole sekkunud ja ei sekku ka tulevikus USA valimistesse. Trump oli napisõnaline, kiitis Putinit “väga hea” lahenduse eest, kuidas edasi minna – moodustada ekspertide komisjon/nõukogu, kuhu kuuluvad ka kübereksperdid, milles jagatakse vastastikku informatsiooni, ka luureinformatsiooni. Täpsustavale küsimusele: keda ta usaldab selles asjas rohkem, kas USA õiguskaitse- ja julgeolekuasutusi või Putinit, ei suutnud Trump konkreetselt vastata, vaid keerutas ja keerutas, jõudes jutuga Hillary Clintoni e-kirjadeni ja Demokraatide Rahvusliku Komitee serverini ning oma eduka kampaania ja valmisvõiduni. Trumpi vastus oli nii õnnetu, et Putin pidas vajalikuks omalt poolt sekkuda ja Trumpi kaitsta.

Kolmanda ja kõige olulisema punkti saab Putin selle eest, et näitas kogu maailma ees Venemaad suurriigina, kes on lõplikult tagasi rahvusvahelisel areenil ning ennast kogenud ja arvestatava riigimehena.

Mida järeldada?

Trumpi ja Putini kohtumine oli nii külm dušš kui ka tõehetk. Esmakordselt kohtus Trump riigipeaga, kes oli temast peajagu üle ja kasutas selle maksimaalselt ära. Kui seni suhtusid Lääne liidrid Trumpi veidratesse väljaütlemistesse õlekehituse või naeratusega, vahel harva karmima sõnaga, siis Putin näitas kaamerate ees kogu maailmale, et tema oli paremini ette valmistatud, et tema dikteeris ja domineeris kohtumist ning kõlama jäid tema sõnumid.

Kas Trump õpib juhtunust või vähemalt saab aru, et midagi läks väga valesti, et Putin kasutas teda ära? Raske hinnata. Sõltub sellest, kuidas ja kui jõuliselt reageerivad/kritiseerivad tema kolleegid vabariiklased Kongressis. Sõltub sellest, kas ja kuidas kommenteerivad kohtumist tema enda administratsiooni liikmed, eelkõige välisminister Pompeo ja kaitseminister Mattis ning kas Trump kuulab neid. Sõltub sellest, kuidas reageerivad liitlased ja partnerid.

Tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et pärast tänast kohtumist on rahvusvaheline olukord muutunud. Raske on ette kujutada, et mõnel järgmisel kohtumisel oleks Trump järje- ja/või põhimõttekindlam Krimmi, Ida-Ukraina, inimõiguste, Nord Stream 2 või Venemaa küberrünnakute osas.

Õhtul startisid Vantaa lennujaamast erinevates suundades kaks lennukit. Ühes avati ilmselt rohkem kui üks pudel šampust, sest oli mida tähistada. AirforceOne viis koju presidendi, kes oli petnud paljude lootusi – nii kodumaal kui ka välismaal.

Jäta kommentaar