Teatavasti toimuvad ÜROs praegu kaks protsessi- esimene, mille algatasid samameelsed, sealhulgas Eesti ja kus osaleb 25 riiki (GGE – riikide küberekspertide töögrupp) ja teine, mille algatasid Venemaa ja Hiina ning milles osalevad kõik ÜRO liikmesriigid, kes seda soovivad (OEWG). Eesti osaleb mõlemas töörühmas.
Mida oodata? Eelkõige tuleb olla realistlik. Riikide ideoloogiline lõhe on niivõrd suur, et ei ole mõtet oodata mingisugust läbimurret rahvusvahelise õiguse kohaldamise osas. Seda ei tule. Arutatakse usalduseetmeid, abi riikidele, kes vajavad järeleaitamist, uusi ohte rahvusvahelisele julgeolekule seoses uute arengutega IKT valdkonnas, näiteks asjade internet, AI jne. Mis tegelikult ei ole ju halb- suureneb riikide teadlikkus küberohtudest, õpitakse üksteise kogemustest, lõppude lõpuks- istutakse ühes ruumis ja räägitakse omavahel vaatamata ideoloogilistele/poliitilistele erimeelsustele. See ongi ÜRO roll. Konkreetseid kokkuleppeid saab sõlmida samameelsetega ehk riikidega, kes jagavad meiega samu arusaamu rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest.
Jään huviga ootama, kuidas kaasatakse mõlemasse protsessi teisi osapooli- erasektorit, IT eksperte, tsiviilühiskonda, akadeemilist maailma. Aeg, kus küberjulgeolekust rääkisid ainult riigid peab jääma minevíkku, kui tahetakse olla edukad ja efektiivsed.
Soovin edu Eesti delegatsioonile, mida juhib Heli Tiirma-Klaar.